First

Eile sai jälle üks uusaastalubadus täidetud - proovisin seakõrva.... huvitav :D.
Mõni nädal varem sai Padarit kuulatud (mis läheb siis kontserdi alla).

Ma olen viimastel nädalatel väga... torssis olnud ja ka teistele on see silma/kõrva hakanud. Ainuke aeg kui ma seda ei ole, on siis kui ma olen lasteaias.. mida juhtub muidugi väga tihti :D.
Jäin mõtlema, et mis see põhjus siis on ja täna öösel-hommikul sain aru - rutiin on nii räige, et igasugune üllatus ja rõõm kaob ära. Põnevust on vaja. Seda sai õnneks-kahjuks täna varahommikul ikka mitme sületäiega.
Mu alumistele naabritele meeldib vääga muusikat kuulata.. kõlaritega. Loomulikult on bassimürtsud ka minu tubadesse kuulda ja täna hommikul viskas ikka väga üle. Beibed (lols) läksid kuskil ee 2 paiku kodumaadele ja mina olin nii väss, et jäin elus esimest korda oma diivanile magama. Ärkasin iga natukese aja tagant üles ja naabritel tümm ikka käis. Ühel hetkel vaatasin kella - kuskil pool 7 oli. Muss oli öö otsa käinud ja ma otsustasin, et lähen kopsima. Kopsisin enda arust üsna kõvasti - ei miskit. Oootasin, koputasin veel - ei miskit. Kuna mussi oli koridori ka kuulda, siis otsustasin, et võtan kõik oma julguseraasud kokku ja kutsun esimest korda elus kellelegi politsei. Rääkisin kõik ära, mis öelda oli ja jäin ootama. Noo aega läks kuskil pool tundi ja siis ühel hetkel avastasin, et politseinikud olid maja taga.. ok seda ust ma küll polnud lahti keeranud. Siis nägin juba, et tulid maja ette. Kappasin trepist alla ja juba nad tulidki: "Teie kutsusite?" Rääkisin ära, et mina jaa, seda muusikat on enne ka tulnud, aga olen ära kannatanud. Eks ma ikka kartsin ka üksi õiendama-selgitama minna. Üks meestest siis koputas pikalt laialt uksele, koer hakkas haukuma. Ookei, minu koputamise peale küll ei hakanud kuigi tegin seda enda arust kõvasti. Mõne aja pärast läks(id) uks(ed) lahti - tuleb välja, et topeltuks - ja üks mees astub aeglaselt välja.
Üks politseinikest: "Noo.. mis siin toimub siis?"
Vastu tuli mingi pobin ja midagi veel, aga ma täpselt ei mäleta. Mehega sai siis kuidagi ära räägitud ja naine tormab korterist välja ja kukub lõugama v.k. Politseinik ütles, et kui rääkida ei oska normaalselt, mine tuppa tagasi (v.k). Küll süüdistati teisi naabreid, et nad möllavad ja lõugavad, aga siis politseinikud selgitasid, et praegu ei ole asi üldse teiste inimeste tegevustes, vaid selles, et nende muusika häirib. Juttu ikka jagus neil mingiks ajaks ja vahepeal ma mõtlesin, et küll on hea, et ma abiväge kutsusin, sest ma olin nii pisike nende kõigi kõrval ja tont teab, mis oleks saanud. Millalgi ma vaatasin ühele politseinikest otsa ja pööritasin silmi, kui jälle mingi teiste süüdistamine pihta hakkas, sest sel hetkel ei olnud tõesti asi teistes.
Politseinikud hakkasid vaikselt ära minema ja suunasid mehe tuppa tagasi, aga ta tahtis hoopis minuga rääkida teistest naabritest ja tegi seda suht... agressiivselt. Abivägi oli endiselt ukse peal (minu rõõmuks ja kaitseks:D) ja nad ütlesid jälle, et las nüüd olla. Mina hakkasin vaikselt oma korterisse tagasi minema, aga siis tuli naine ka välja ja ütles, et ta teeb mulle teed. Ma ütlesin, et pole vaja, aga juba vedasidki nad mu sisse. Rääkisime naabritest ja igasugu muudest asjadest ja mees ütles, et nad juba ammu mõtlesid, et kes see salapärane tudengineiu nende kohal elab. Teavad, et keegi on, aga näinud pole. Pärast ütles, et peaks politseinikke üldse tänama, et nüüd saime tuttavaks:D:D. Igatahes jah, poole 9 paiku astusin nende korterist välja ja tulin koju magama.
Asjalood küll tegelikult lahendust ei saanud, sest nemad tahtsid muusikaga oma kõrvalnaabritele tagasi teha, aga näe ma juhtusin ka kuulma. Palusid, et ma majaomanikule ei räägiks, aga sellest ajast siiamaani (13.30) muss käib.
No ma ei tea.