Uskumatu, aga käisime täna sushit söömas. Aplausi pole vaja. Külanärv oli alguses suur ja see kandus ka edasi, aga kõik laabus ja roherull oli ka hea. Asja konks seisneb selles, et nüüd ma iga natukese aja tagant mõtlen, et tahaks jälle...
Pärast mõtlesime, et lähme filmi vaatama, aga siis tuli palju spontaansem idee ja läksime külakostiga T kanti. Ette ei tahtnud helistada, sest muidu oleks meid äkki minema aetud. Pärast bussikas vilistamist saimegi soolaleivale mindud. Nii mõnus ikka, täitsa korteri tunne. Istusime ja ajasime juttu mõne tunni, rääkisime reisi- ja peoplaanidest jne. Pärast andsime kiisukale süüa ning läksime edasi filmi vaatama. Kuskil pool tundi jaksasin olla ja siis tulin koju ja nüüd unelen.
Statistikat ka:
K: 3 nupuvajutust
B: 1 nupuvajutus (uhke esimene)
Tervitan JOIKi kreemi, mis minu surnuvalge naha vähe inimlikumaks muutis :D
Eilsed tantsu- ja postipoisid olid ikka vahvad, esihipsteri nägin ka ometi ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar