Täna sain ühe tuttava bakatöö raames anda intervjuu, natukenegi põnevust argiellu. Eilne ja üleeilne lauamängutamine lisas ka vähe värvi maailmale, aga üldiselt on kõik sama hall ja sopane kui see totakas ilm. Teisipäeval õnnestus ühel audi jobukakul mu vasak külg nii s#taseks teha, et ma loodan, et mantel läks ikka puhtaks. Kirjutasin numbri üles ja pärast tegin väikse taustauuringu, kellele auto kuulub - tatatataa - venelasele. Iss soovitas politseiga ühendust võtta, aga ma ei tea, kas hakkan seda tegema. Praegust meeleolust arvestades tahaks lisaks sellele veel mingi noaga paraja kritselduse kuskile autokülje peale teha.
(Täna oli veits filmilik hetk, kui ma rääkisin issile, et tema raamat on juba kaaaua minu käes olnud, aga üleeile hakkasin lugema ja praegu poole peal. Ta küsis, et kas ta võib mulle lõpu ära rääkida, ma ütlesin, et ei. Ta küsis, et kas ta natuke võib, ütlesin, et okei, ja siis ta telefon helises. Hah. - see on lihtsalt üks tore moment, aga üldises plaanis on meel endiselt tusane ja must.)
Ma ei tea, kas tahan ära sõnuda, aga elu on igav ja mul pole aega ega viitsimist seda huvitavamaks teha, sest vastasel juhul võib mu tudengistaatus tuuugevalt kannatada saada.
Tahaks kuskile kännu alla minna elama, aga enne seda palju titeriideid kinkida inimestele.
http://www.youtube.com/watch?v=qcipdcCk7nU blogger ei lase miskipärast seda videot siia panna
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar