Laupäeva hommikul rakendati kohe tööle, ma olin ikka nõus ka. CR kadus juba kl 13 paiku ja emps tund aega hiljem, mis tähendas, et: "Tuhkatriinu, kuula hästi..."
Köögi-Kataks olemise vahepeal suutsin ka Cardio Recovery ära teha, mis polnudki hull. Kui emps & co koju jõudsid, oli mul enam-vähem kõik toimetused tehtud ja aheldati radika küljest lahti. Pärast tuli kiitust ja muud ja täitsa tore oli.
Veits enne seda kui e&co retrole läksid, helistas RR, kutsus tiirutama. Mõtlesin veits ja ütlesin, et helistaks tagasi. Pärast arvas, et ma pole raudselt nõus, aga voila, veits aega hiljem istusin autosse. Millalgi läksime RR juurde ja kuulsin, et räägiti kaheksast kellestki või millestki, pärast sain aru, et need olid kutsikad. Ta tõi ühe õue ka, nii numps oli. Naljakas oli vaadata, et muidu peavad kõik ikka kõvad mehed olema, aga kutsubeebit nähes tuli ainult nunnutamine. Muskat sain ka näppida, võib pakkuda, kellega tegemist oli :D.
Igatahes üks tiirutaja läks siis koju ja sõit jätkus neljakesi. Ma sain vahepeal oma psühholoogiast õpitut rakendada ning teenisin kiitusi ka. Ahaaha, RR arvutas vahepeal, et kui vanad kutsikad olid, mõtles välja, et kas 8 või 9 päeva. Mandoliin pani vastu, et ei saa olla, nad on ju üle nädala juba vanad :D. Kõik lolisid (iu, mis väljend). Norra kunni teema käis ka kuidagi läbi. P-T paistis väga populaarne olevat, sest need miljon korda, mis me sealt mööda sõitsime, oli järjekord alati lokaalini.
Igatahes kunagi tuli kõigil veits unekas peale ja preili viidi loomulikult esimesena koju. Enne kui ma välja sain astuda, üritas Mandoliin silma teha, aga ta ei osanud vist aind ühte silma pilgutada :D Jälle lol (K, sinu pärast!!!). RR pani käe külge ja küsis, et kuna temaga võtame, ta peab kalendrisse kirja panema. Küsisin, et mis järgmisel nv-l teeb ja siis lubas, et helistame ja vaatame.
Hommikul oli ikka suuht raske ärgata enne 9, kui magama läksin mingi 3 paiku. Ütlesin emale kohe alguses, et kui teised veel ei tea, siis ära ütle, kelleks ma õpin, muidu rakendatakse kohe tööle. Tegelikult läks nii, et kohe kui lapsed tuppa astusid, läksin ma nendega kaasa ja sinna ma jäin. Kellele Blitta, kellele õpetaja :D. Kõige pisemale, st 5-kuusele olin ka tükk aega lapsehoidja ja siis ta püherdas veits näos, aga pole hullu, ma ju harjunud. Ehitasime maja, lõhkusime seda, panime kirikupuslet kokku, keerutasime spinnereid ja need meeldisid kõigile (arendasin ka pea kaheaastase peenmotoorikat, wheee :D). Vahepeal tehti pilti ja nüüd kuulsin, et nende pere oli minu ja laste pildi desktopi taustaks pannud :). Juba avaldati soovi ka, et meile pikemaks külla tulla, vähemalt esialgu poleks mul selle vastu midagi...
Kui oma koju jõudsin, siis kiisukal oli toidukauss nii tühi, et ta istus ukse peal ja ootas. Nii kui konserv sai ära pandud, olin ma nagu tühi koht :(. Praegu niivõrd-kuivõrd õnneks pikutab mu peal, nii soe on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar