Day by day

Veebruari viimase päeva puhul võiks ju miskit kirjutada siia.
Pool praktikat on läbi. Uskumatu, aga tõsi. Lapsed on ikka nii lahedad ja see, mida nad räägivad ja teevad on nii tore! Ausalt ka! Täna kui ühele poisile järgi tuldi, siis ta väike õde (veidi üle aasta, ma arvan) tatsas leivataldriku juurde ja krabas mõlemad peod täis. Seejärel pistis ta ühe riba teise järel suhu. Suu oli nii punnis, et ta ei jaksanud närida, aga tahtis ikka juurde panna :D.
See on ka vahva, kui lapsed küsivad mu tel.nr ja pakuvad, et tulevad mulle külla. Iseenesest pole mul selle vastu midagi, aga ma arvan, et neil pole siin suurt midagi teha.

Pean juba praegu laulu ära panema, muidu ma hakkan veel mõtlema, et oot, millise ma neist ma-ei-tea-mitmest panen. BFMV ja teiste samalaadsete bändidega tuleb ikka lapsepõlv meelde, kus sai VIVA pealt saksa ja muude maade rokibände kuulatud. Üldse ma kuulasin pigem raskemat muusikat. Evanescence, natuke Nightwishi, vahepeal Rammsteini jms. Millalgi tuli TH vaimustus ka - oh neid fänniaegu.
Selle nv jooksul plaanin ka LOTRiga lõpule saada. Viimane film on rohkem kui poole peal, aga kõike korraga vist küll ei jaksa. Peale selle on sada muud toimetust ka vaja teha. Iseenesest pole mul tegutsemise vastu midagi:).
Ah tuligi jälle energialaks sisse ja nüüd askeldama.