Hoidke alt, juulikuiste postituste laviin on nii räige, et selle alla võib mattuda.
Et kuud ikka toredalt lõpetada (samas toonis nagu mul viimased paar töönädalat on olnud), siis loetlen üles mõne olukorra, mida ma vihkan :).
* Kaardiga maksmine ei tähenda seda, et pärast ei või ettekandja tööd väikese lisasummaga tasustada.
* Kui arve on mitukümmend euri ja makstakse suurema paberiga, siis võib täpselt samamoodi tunnustada ettekandja pingutusi.
* Kui ollakse siinkandis turist, siis ei maksa eeldada, et ma räägin sinu keelt. For real. Eriti kui sealt tuleb mingeid osso-posso küsimusi. Ei, lihtsalt ei.
* Kui söök väga maitseb või vastupidi ei maitse üldse, siis laua ja põranda ära mäkerdamine ei pea olema üks väljendusviise.
* Kui on nii räigelt erisoove, et ma pean mitu korda kokale teada andma, siis võiks ometi viisakas olla ja vähemalt üritada ära süüa. Tuletaks jälle meelde Pirtsu-Liisusid, kes ei meeldi kellelegi.
* Poole ööni tiksujad ei meeldi ka kellelegi. Katsugem normaalsed olla - kui ma olen 13+ tundi tööd teinud ja (võlts)viisakust kõigile jaganud, siis kahe õllega tiksujad, kes ei raatsi oma viit ja poolt euri ära maksta, et meid ka koju lasta, on lihtsalt nõmedad.
* Ei tasu mainimata jätta ka neid, keda kinnised väravad ja varjud ei häiri - väravad tuleb jalaga lahti lüüa ja kahte õlut nõuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar