Ometi saan ma magama minna varem kui kl 1 ja ärgata hiljem kui kl 7. Viimasel paaril nädalal (isegi kuu jooksul) olen nii räigelt pidanud igasugu koduseid töid tegema. Oleks siis, et selliseid, mis võtavad heal juhul 15 min aega. Oh ei.
Igatahes...
..olin väga üllatunud, kui tuli välja, et saangi R-ga koju. Tegin veits live's juhendamist ja kohal ta oligi. Viisin alguses kompsud autosse, vaatasin, et minu poole on küll lumehange peitnud :D. Seejärel läksin kiisukale järgi ja no nalja nabani. Traksid ilusasti seljas, rihm ka küljes, hakkasime koridori minema. Eriti ei tahtnud, võtsin sülle. Polnud kindel, kas trepist läheks ise alla, hoidsin ikka süles. All kükitasin, et ta saaks maha hüpata. Ronis hoopis turjale :D Polnud lootust ka, et ta maha läheks. Läksin siis küürakana õue, endal nägu nalja täis. Mõtlesin, et kui R nüüd vaatab, siis ta arvab, et ma kiiksuga. Läksin siis üle tee, kass endiselt turja peal. Koperdasin üle küngaste, tegin autoukse lahti ja ütlesin, et ärgu mitte proovigugi mu üle naerda. Üritasin kiisukat kuidagi kätte saada ja ups, preili hüppas sügavasse lumehange :D Mul oli tast nii kahju. Võtsin ruttu sülle ja istusin autosse.
Paistis, et selline vabam reisimine sobib talle paremini, sest kuigi kõvahäälset suhtlemist oli, pikutas ta pool teed :). R lubas, et sõidab minu pärast aeglasemalt. Kui vahepeal 140 peale läks, siis mõtlesin, et seda normaalset sõitmist ma praegustes tingimustes küll poleks tahtnud näha.
Kõik läks hästi ja nüüd rõõmsalt kodus, preili juba tukub mu käe peal.
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar