Koolis oli juba rohkem tunnet, sain Raffaellot ka, isegi õppejõud soovis õnne.
Pärast käis terve pere külas ja nüüd valmistun siis fäänsiks õhtuks.
Päeval tahtsin kooki hakata tegema ja ei saanud suhkrupotsikut KUIDAGI lahti. Kangutasin nii ja naa ja ei midagi. Mida ma siis tegin? Väike koputus ja hale nägu pähe :D Tema ka kangutas ühe ja teise asjaga ja lõpuks kuidagi sai. Lubasin selle eest kooki viia. Viisin ka, ei tea, kas saan oma taldriku ka tagasi. Aa, ta soovis mulle õnne ka ikka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar