mõni aeg tagasi juhtusin lugema ühte raamatut, mis üldises plaanis ei avaldanud eriti muljet, kuid osa mõtteid oli väga tabavad.
kui me ei taha, et teised meie eest meie elu elaks, siis miks me laseme enda jaoks olulisi otsuseid vastu võtta just neil? (keeruline sõnastus, jaa) ohhh kui palju olen ise sellises olukorras olnud.. üldse ei suuda otsustada ja siis küsin teiste arvamusi, kui tegelikult peaks see korda minema mulle, mitte neile.
praegu on jälle täpselt nii, et on vaja võtta vastu raske(id) otsus(eid), kuid ei suuda üldse valida ja arvan, et palju lihtsam oleks vist nii, kui seda teeks keegi minu eest.
praegu tuleb uni nii peale, et zz
millalgi jätkan
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar