kujuta ette, et oled kellegi juurde kõndimas, pimedas, ise nii kurb, et isegi pisarad ei taha tulla.. ja kui mõni tulebki, siis justkui küsimise peale ükski inimene vastu ei kõnni.
kui ükskord kohale jõuad, poetad paar sõna külmast ilmast ja manad ette naeratuse, sest ei taha nõrk näida, kuigi teatud asjaolusid arvestades oleks see täiesti inimlik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar