juuni alguses lootsin ma imeväel saada kuskile tööle ja teenida 24873943798 krooni - pidin pettuma (miks küll?).
kui eilsest alates olen plaadivahesid puhtaks teinud, võsast üritanud vabaneda ning õpikuid teipinud, siis üks esimestest mõtetest oli: miks ma seda teen? kas ... krooni on tõesti seda väärt?
think again
kui edaspidises elus saaks ka suvaliselt tööst loobuda ja loota ainult vanemate rahakotile, siis palju edu neile, kes nii ka tegutsevad.
olgu, see paarinädalane tegutsemine on kohati raske, igav, tüütu ja miljoneid just ei teeni, aga lihtsalt laiskuse tõttu ei maksa ära ka öelda.
mina ei keeldu sellest rahast, mis peaaegu niisama mu pangaarvele lisandub, pealegi saab natuke paremini tundma isegi tibatillukest osa inimestest, keda alates sügisest on võimalik näha peaaegu iga päev.
mis teha, et ma ei viitsi olla omg-ma-käisin-täna-juuksuris - blogija
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar