eile käisin järjekordselt loomade varjupaigas. sain isegi kassi kammida, nii nunnu pehme oli pärast (olgugi, et ta ei tahtnud, et ma seda kaua teeks).
jalutasin/jooksin veel koeraga ja siis hakkasingi koju minema.
kuna millalgi tundus, et vihma hakkab sadama, siis läksin pesusid tuppa tooma. voltisin enamus asju ilusasti kokku ja valmistusin rätikut nöörilt võtma. MIS SIIS JUHTUS? tuli tuul ja pooled kokku pandud rättidest olid mööda õue laiali. korjasin asjad kokku ja hakkasin uuesti rätti võtma... võib pakkuda, mis juhtus. kuidagi sain kõik pesud tuppa toodud ja nii, kui kauss sai käest pandud, hakkas päike paistma :)
lisaks oli mul tore koduloom/toakaaslane - kärbes. tegin umbes 7 korda akna lahti, et ta välja lasta, aga siis ta keeldus minemast. panin akna kinni ja tegelane muudkui sumises (kas kärbsed sumisevad?!)
mingil hetkel sain ta ühe topsikese sisse aetud ja saatsin aknast teele. pärast seda leiutasin armsa mõttetera: minu maailm on nii aeglane, et isegi kärbse saab käega kinni püütud :D
paras mula sai kokku aetud, head lugemist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar