reede, märts 26, 2010

Kas tõesti on võimalik, et...

üks laul kummitab juba päev otsa?! Vaatasin/kuulasin videot ja pärast seda hakkas veeel rohkem kummitama. Süüaluseks on.. ülla-ülla.. Lady Gaga ja Beyonce'i rohkem kui 9-minutilise videoga "Telephone." Esialgu oli mu arvamus järgmine: ahah, Gaga ja tema veidrused, see video jääb minu poolt lõpuni vaatamata. Ei jäänud.. õnneks või kahjuks. Isegi mitte esimeseks 5-ks korraks.

Taasavastasin enda jaoks koduperenaise lemmiktegevused - tubade koristamine, pesumasina osav käsitsemine ja nõudepesu.

Ei taha pessimistina tunduda, aga mõne päeva pärast on jälle kool.. appi. Lihtsalt ei taha - kohe jälle x tööd ja n muud asja.

Mõtlesin isegi välja, millest järgmine postitus tuleb. Oleks selle siia lisanud, aga päris romaani ei hakka ka veel kirjutama, või mis?

Jah, ma üritan iga sissekande juurde lisada enam-vähem teemakohase pildi, sest ei tea kuidas teised, aga mina heidan pilgu parema meelega sellisele blogile, kus leidub ka (toredaid) pilte :)

esmaspäev, märts 22, 2010

??!!

Kui välja arvata see, et vesi on peaaegu põlvini ja olen paras hädapätakas, siis pole viimaste päevade jooksul midagi erilist juhtunud. Unemati kutsub täiega endaga ja kuigi ema ei taha, et ma võõraste onudega kaasa läheks, siis seda ma paraku tegema hakkan.

"Musta pori näkku" sai eile läbi. Räige ikka lugeda, milline see (Eesti mõistes) staari elu tegelikult on.

neljapäev, märts 18, 2010

Unenäod

Mõnikord mulle tundub, et just minu öised reisid unemaailma on KÕIGE veidramad. Kui palju on neid, kes näevad unes seda, et on rasedad ja lendavad? (Kätemeri)
Homne päev tekitab mõtetes segadust ja nüüd ei teagi mida teha. Saatsin hamstri, kes eile mu sokki ronis, tagasi oma pesakesse ning naudin viinamarju.
Kohe saan jälle musta pori näkki (loe: jätkan Mihkel Raua seikluste lainetel). Peaksin geograafiat ja keemiat õppima, sest esimesest ei tulnud eile midagi välja.


Jess, 9 päeva puhkust!!

kolmapäev, märts 17, 2010

Tänane postitus tuleb üsna lühike ja sisutühi, sest keegi (kes küll?) on õpilainel. Homme tuleb tore järeltööde päev. Gümnaasiumis on ikka raske haige olla. Puudud 3 päeva ja kaks korda sama palju töid kuhjub.

Veedan nüüd aega matemaatika ja geograafiaga,
wish me luck.

teisipäev, märts 16, 2010

Kas ma olen ainus, kes...

mõtleb tänaval kõndides välja võitlusstseene? Täna kõndisin rahulikult koju, kui nägin kahte nooremat poisikest midagi väga veidrat tegemas. Üritasin seda ignoreerida ning möödusin neist. Äkki hakkas üks mulle joostes lähenema ja automaatselt tekkis silme ette klipp sellest, kuidas ma ninja-löökidega väikse tüütuse enda juurest eemaldan.

Tühi tunne kuidagi. Võiks ju õppida mingisuguseks tulevaseks päevaks.. aga pole sellist tunnet. Mitte et ei viitsi, vaid tõesti pole sellist TUNNET. Võiks toa ära koristada.. aga miks, homme ju jälle sassis. (Ega see praegu prügimäge ei meenuta, lihtsalt ülearused riided on lohakil.)

Selg valutab ja süüa tahaks. Ometigi sõin just mõni aeg tagasi. Puhkusel ja rahul poleks ka midagi viga.
Olgem ausad, kellel ei teki tahtmist rätik, päikeseprillid, ujumisriided ja palju joodavat kaasa võtta ning pildil asuvasse kohta põrutada?

Võtan oma 7 asja ja lähen, adios!

esmaspäev, märts 15, 2010

Garfield ma just pole..

et esmaspäevi meeletult vihkaks, aga lemmikute hulka kindlasti ei kuulu.
Täna lisandus 2 kontrolltööd "vaja teha" asjade nimekirja. Uh. 3h loomingulist kirjutamist oli tegelikult päris põnev, ausalt. Lubasin endale, et ei tõmba midagi maha, vaid kirjutan mõtted otse paberile. Mõtteid konkreetselt polnud, aga jutt jooksis (?!?)

Homme testitakse arvatavasti ladina keele oskusi, ehk on head tulemused.
Vaheaeg kuluks hädasti ära, palun aitäh.

Lõppu veel paar toredat pilti, mille peale tekib tahtmine mitu head tundi magada ja äratuskella eirata.

Juhtumisi olen ma oma uuest hobist nii erutatud, et kavatsen ruttu uue sissekande teha.
Kuna mõni (arvatavasti) väga lah(k)e inimene on jaganud teistega oma vingeid pilte, siis kes olen mina, et selliseid vingeid pilte endale hoida.
Kui pea (ja kõht) enam söögimõtteid täis pole, kirjutan ilusast ilmast ja loovkirjutamisest, mida täna 3h tegin.
Seniks ciao.

pühapäev, märts 14, 2010

Aega võttis.. asja ka sai?

Lükkan ämblikuvõrgud eest ära ja hakkan juba teist sissekannet tegema, juhhuu!

Nägin eile filmi "Zombieland," mis esialgu tekitas ainult tahtmise ahhetada. Jälle need ameeriklased oma imelike arusaamadega..
Ajapikku kerkis üks mu kulmudest aina kõrgemale - kas tõesti saab 12-aastane tüdruk vastu üle 30-aastasele Texase machole? Tundus, et sai küll.
Ühel peategelasel oli ellujäämiseks koostatud nimekiri, mida tuleb teha.
Tänu machole (ja tema Twinkie-armastusele) sai ta kirja uue reegli:
#32 - Tunne rõõmu väikestest asjadest.
Tahan ka pisiasjadest rõõmu tunda - lähen ostan rosinaid kakaos, nämm.
Elagu söök!

Sorry, kui roostes olen, edaspidi loodan sisutihedamaid postitusi koostada.
Teate küll, harjutamine teeb...
harjutajaks.